Üksikud puud murrab torm maha

16. november 2024
Posted in Mesiniku elu
16. november 2024 Andres Tamla

Üksikud puud murrab torm maha

Nagu igal sügisel, nii saabus ka tänavu novembri alguses Läänemaale suur torm. Igal aastal tuleb üks eriti raju sügistorm, alati 25. oktoobri ja novembri esimeste nädalate vahel. Võib isegi öelda, et see on aasta kõige kindlam ilmastikunähtus. Küll on ta lõhkunud mu reklaambänneri tee ääres ribadeks, küll on rebinud katuseid. Tänavune sügistorm lennutas kolmel tarul katused koos tellistega minema. Ja teel Tallinnast Läänemaale oli iga paari kilomeetri tagant mõni puu pikali. Need puud, mis üksi kasvanud või inimeste käe läbi üksi jäetud olid.

Seda üksiku puu värki edasi mõeldes ongi nii, et üksi ei jõua keegi, peab olema tiim. Mett toota pole 100 perega küsimus, mõne sõnul ka 300 perega mitte, aga kui sa teed mesilaste eest hoolitsemise kõrvalt ka raamatupidamist, müüd ja pakendad, oled laohaldaja ja logistik, pakkematerjalide sisseostja, sildikujundaja, blogija ja turundaja, siis oled lõpuks jännis. Mesinikul on vaja võrgustikku!

Minu abilised on kõigepealt muidugi mu oma pere. Tänavu oli väga suur abi praktikantidest. Mul on vedanud – olen aastate jooksul enda võrgustikku kogunud ka mitu head inimest, oma ala asjatundjaid, kes annavad nõu ja/või pakuvad teenust. Väga hea oleks mesinikul leida endale mentor. Või jah, pigem ikka mentorid – igast valdkonnast inimene, kellelt saad nõu küsida või teenust osta. Kõike ei jõua ise teada ega osata. Võrgustiku väljatöötamine võtab aga aega, vastastikuse klapi ja mõistmise väljaarendamine ei käi päevade ega nädalaga. Et pikas plaanis eesmärke saavutada, peab olema hobuse distsipliini ja jäära kannatlikust. On ju teada, 80% iduettevõtetest ei jää kestma. Ja õnne peab kah olema.

Kogu selle kannatlikkuse, mentorite abi, järjekindluse ja hea õnne tulemusena saab nüüd paremini varustatud Coopi poodidest osta ka meie Kullamaa triibulise sildiga mett ja kaht toodet meie maitsemete kollektsioonist: sidruni-astelpaju ja vaarika-kirsi kollageeniga maitsemett. Esimese tellimuse viisin Coopi 7. novembril. Eks siis näis, kuidas me metel selles ketis läheb.

*

2. novembril,  hingedepäeval, vaatasime mesilas oma hingelised üle. Kaks peret oli hukkunud. Aimasin seda juba varem – üks pere ei võtnud augustis sööta vastu ja teised tõrkusid ema vastuvõtmisega. Kui peres on augustis probleemid, eriti sööda vastuvõtuga, siis kevadet see pere tõenäoliselt ei näe.

Tegime ära ka viimase varroatõrjekuuri. Tavaliselt tilgutame oblikhapet hiljem, aga kuna temperatuurid olid talvistele lähedased, +2-3 kraadi, siis oli mitmes peres eelkobar juba moodustunud ja tilgutamiseks mõnus ilm.

 

Minu praktikandid: Marju tilgutab, Helen hoiab katust üleval.

Õppe eesmärgil kasutasid tüdrukud erinevaid enamlevinud oblikhappesüstlaid: voolikuta ja voolikuga varianti.

Ilma voolikuta püstoli kasutamisel pead süstla ise lahusega täitma. 

Automaatsüstlal on voolik – sellega tõmbab süstal ise kanistrist vajaliku koguse lahust.

Kumb parem on? Plusse ja miinuseid on mõlemal. Automaatsüstla puhul peavad oblikhappe kristallid väga hästi lahustatud olema, muidu võib segu vooliku ära ummistada ja lahus ei jõua süstlasse (nagu videos näha-kuulda ongi). Ilma voolikuta süstlaga võib jama tekkida siis, kui juhtub, et lähed süstlaga vastu kärge, mille mesilased on raami peale ehitanud – rabe vaha murdub, vahatükid pääsevad lahusesse ja taas võib süstal ummistuda.

Minule meeldib voolikuga variant. Kuigi vahel ei jõua uus kogus lahust süstlasse nii kiiresti kui tahaksid, tegime ikkagi poole päevaga kuuri kõigile 100+ perele.

Ja muidugi võib kasutada ka tavalist suurt süstalt.

*

Tagasi võrgustiku juurde – 9. novembril toimus Tallinna loomaaias mesinike teabepäev. Kiidan Erki Naumanise loengut, tema muretust ja oskust mesilastest lapsemeelselt rääkida. Täitsa tore oli ka vahariide õpitoas – kuigi see pidi olema huulepalsami õpituba. Ikka juhtub. Ja muidugi tuletas turundaja Karl Multeri loeng meelde, et kui tahad kuskile jõuda, tuleb olla järjekindel, hoida distsipliini ja pidada meeles, et taru juures peab telefoni taskust välja võtma ja pärast jaksama pildid-videod blogisse üles ka laadida.

Turundaja Karl Multer: mett ei saa keegi paremini turundada kui mesinikud ise. Kõik koos.