Kõik õnnelikud pered on üksteise sarnased, iga õnnetu pere aga isemoodi. Seda vene klassiku Lev Tolstoi kuulsat tsitaati tahaks ümiseda, kui kirjutan tänast lugu siin. Kuigi meie mõistes “õnnetud” mesilaspered ehk ikkagi pole, aga võib juhtuda, et neil on probleem. Ja probleemide võimalikest põhjustest ja katsetatud lahendustest on põnevam kirjutada kui sellest, kui ilusad ja tublid kõik pered mul on. Ma loodan, et on põnev ja õpetlik ka lugeda. Ja iga mesilaspere probleem on isemoodi – võib öelda isegi sellesuviselt, laululis-tantsuliselt: iseoma probleem 🙂 See teebki mesinduse igikestvalt huvitavaks. Õpime ju ikka vaid vigadest. Kui neistki.

Alustuseks pildimäng: leia, mitu ema on pildil emalahutusvõre peal?

Selle pildil oleva pere lugu on lühidalt järgmine. Mesilapäevikus on märge: 31. mail on seda peret laiendatud, üks talvekorpus on tõstetud üles, emalahutusvõre peale; ema ei näinud. Järgmine kord, 16.06, on olnud näha, et ema on sattunud üles, võre peale, seal on mune ja hauet. Ema pandi alla korpusse. Paari nädala pärast peret üle vaadates tundsin juba käe järgi, et ülemises korpuses pole mett – no igatahes mitte niipalju, kui tavalise pere ülemises meekorpuses tavaliselt on. Sisse vaadates näen, et seal on hoopis koorunud hauet … ja kupud. Ehk siis – kui me ema võre alla panime, ei pannud me sinna haudmeraame, vaid need jäid üles. Aga võre peal olid mesilased juba harjunud, et nende elu on võre peal; oli ju enne seal ka nende ema. Nüüd oli ema läinud, järelikult tuli teha uus. Ja et ema oli all, ei pääsenud ta üles kuppusid maha närima. Ja kuna ilmad oli tuulised ja vihmased, ei jõudnud ka mesinik ega praktikandid varem taru juurde – tulin alles siis, kui kuppudest oli koorunud … neli ema.

Ringidega on märgitud kolm paarumata ema. Neljas noor ema oli raamil.

Kuna võre all korpuses oli pere tegelik ema, kes hoolega munes, siis kokku oli selles peres viis ema. Noppisin neli uut nüüd perest välja. Üks ei pidanud transporti vastu, kuid teised kolm panin paarumistarudesse – olin samal hommikul võtnud kolmest paarumistarust emad välja, nüüd panin need kolm „tööõnnetuse“-ema neisse asemele. Endale varuks, müüa sellise sünnilooga emasid ei saa. Otsest vajadust praegu peresid teha pole, aga kuna ilm ei soosi praegu mesilasemade paarumist, siis tahtsin katsetada, kuidas paarumistaru mesilased neisse suhtuvad. Võivad ju sobida varuemadeks, kui peaks vajadus tekkima.

Mis ma selle loo kohta öelda oskan? See pere ei olnud ise sülemlemisaldis, vaid juhtunu oli mesiniku teo tagajärg. Need ei olnud sülemikupud – need mesilased olid harjunud, et ema on üleval korpuses, ja kui nüüd ema oli alla tõstetud, siis nad eeldasid, et ema ei ole, ja tegid uue. Kui nad oleksid mõelnud sülemlemisele, siis oleks sealt mitu sülemit juba välja läinud. Need ei olnund ka otseselt aseemakupud – sest nad ei olnud haudme sees. Asukoha mõttes, rangelt raamatu järgi võttes olid need ikkagi sülemikupud – ainult et see pere ei plaaninud sõlemleda … Igatahes tegid nad häda pärast uued emad – ja ma usun, et kui ma oleksin mõni päev hiljem taru juurde läinud, oleksid need noored emad üksteist ära tapnud ja võitja-ema oleks ainsana üleval olnud. Ja kõik oleks jälle toiminud – üks ema all, teine üleval. Buckfastidel tuleb seda ette: teevad võre peale teise ema ja tegutsevadki nagu kahe emaga pere. Talveks üks ema likvideeritakse.

Mesinik on siin teinud lausa kolm viga järjest:

Esimene viga – mesinik ei näinud laiendades ema ja tõstis ema koos talvekorpusega üles. Ehk siis: kui tõstad kevadel talvepesa haudmega emalahutusvõre peale, et haudmekorpuse raamid tühjaks saada ja pärast sulatusse saata, siis kontrolli, et sa koos haudmega ema üles ei tõsta. Kui raamid ei tilgu nektarits, raputa mesilased alla haudmepessa. Siis võid kindel olla, et ema ei satu võre peale.

Teine viga – mesinik leidis järgmisel vaatamiskorral ema üles ja pani emalahutusvõre alla, aga ei tõstnud sinna avashaudmega raame.

Kolmas viga – mesinik ei läinud õigel ajal pere juurde. Hea oleks pere iga 9 päeva tagant pere läbi vaadata, kui see ei ole võimalik, siis pead arvestama võimalike väikeste tagasilöökidega.

Lühidalt kokku võttes: mesinik, ole õigel ajal õiges kohas ja tee õigeid asju … sõltumata ilmast!

—

Ja et jätkata anomaaliate teemat (märksõnaga viis), näitan kohe siin viit muna. Aga miks nad ühes kannus on?

Kupualgmes on viis muna.

Teine anormaalsus oli siin veel: kogu kärg oli tühi ja selle keskele oli tehtud kupualge, kuhu siis munetud viis muna.

Miks nii, mesilased?

Selle pere läbivaatuse aegne ilm ei soosinud pikka vaatlust, nii et mul on asja kohta pakkuda ainult esialgne arvamus; ja see on, et siin peres on väärema. Ema ma selles neljaraamilises peres ei näinud. Aga samas – ühel raamil oli  väärema jaoks liiga palju hauet. Seega – see anomaalia on veel vastuseta, aga niipea kui esimesed kannud on kaanetatud, saan ma vastuse. Õieti kinnituse oma arvamusele: väärema. Kuna emasid mul oli, siis andsin siia peresse uue ema ja vaatan, kuidas perel temaga asjad lähevad.

Siia kõrvale näitan paarumistaru kärge, kus on ka mitu muna kannus. Siin pole probleemi, tegu on noore agara emaga:

Noore ema munad. Mitu muna ühte kannu muneda on noore ema tavapärane käitumine.

Ja emade tegemise teema juurde ka üks sülemikupp. Selle suve pidev vihm ja tuul tähendavad, et mesinikud ei pruugi jõuda õige intervalliga tarude juurde. Aga mesilased võivad tahta sülemleda või mingil põhjusel ema ära vahetada.

Siit kupust on noor ema jõudnud end välja närida – ja võib kindel olla, et paarumata ema on siin peres juba sees.

Mis veel peale paljunemistungi võib panna ühe mesilaspere otsustama, et ema tuleb välja vahetada? No näiteks … vaata hoolega seda rohelise täpiga ema siin videos.

Sel emal on midagi juhtunud – tema vasak keskmine jalg on puudu ja vasakut tagumist lohistab.

Pere on tahtnud teda maist saati välja vahetada – mai lõpus oli selles peres 8 kinnist kuppu. Murdsin need maha, aga nad leidsid ikkagi võimaluse teha veel üks aseema kupp ja olid vahetanud juunis ema välja. 26. juunil oli olemas täpita ema, kelle ma välja võtsin ja saare ema asemel andsin. 7.07 vaatasin: kahe täpiga saare ema on vastu võetud ja muneb ilusti.

On ka juhtumeid, kus ema saab anda n-ö kiirmeetodil. Sel suvel on mitu inimest soovinud osta peresid just eesti raamil. Kuna kasutan ise Farrarit, siis tegin ühele ostjale eesti raamil idupere ja panin sisse kooruva kupu. Aga see ema ei jõudud paarumislennult tarru tagasi. Pere oli natuke aega ilma emata olnud. Kuna neil ka lahtist hauet polnud, panin muneva ema neile kohe asemele – puuriga raamidele ja, kuna pere tundus rahumeelne, tegin puuri kohe lahti.

Kiire sisenemine pereellu! 

Või see emaandmine järgmises videos – näe, kui kenasti nuusutab see ema uue taru lõhnu ja poeb siis raamide vahele! Ka sellele perele ebaõnnestus eelmise ema andmine – andsin neile saare ema saatepuuriga, aga nemad lõid selle maha ja tegid aseema kupud asemele. Murdsin need maha. Neil avashauet ei olnud, sestap söandasin ka neile ema kiirmeetodil anda. Jälgisin, kuidas nad puuris olevasse emasse suhtuvad. Kuna keegi parves kallale ei läinude ega puuri peale puntrasse ei tõmbunud, siis tegin puuri lahti.

Vupsti – ja raamide vahel ta ongi!

Ja ei saa ma muidu kui uhkustan ka selles postituses saarel paarunud emadega: kui ilusad ja sihvakad, lausa sportlikud nad on!

2024. aasta saare ema teeb tööd!

Emadest olen nüüd küll pajatanud, mõni sõna ka leskedest. Sel suvel on mõne lesepere raamid noori leski ääreni täis – sellist pilti ei näe tihti, et terve raami peale leiab ehk vaid paar tüdrukut:

Paarumisala leseperedes on kõik korras – pered on noori elujõulisi leski täis.

—

Usaldusmesinikuna kutsuti mind hiljuti Kopli kogukonna mesilasse – mureks, et pered on väikesed, ei arene.

Väike tore kogukonnamesila.

Pere üle vaadates märkasin, et kinnist hauet oli vähe. Kahtlustasin suurt lestasust, ka kannud olid veidras asendis. Võtsime haudmekärjest proovi, et määrata laboris, mis juhtunud on.  Tänaseks on selgunud, et proovist leiti kaks lesta ja EHMi uuring oli negatiivne, AHMi tulemust veel ootame.

Siit võtsin haudmeproovi.

Mu enda vabapaarumisalal kipub ruumi väheks jääma – neljaraamilistes on kolmest haudmeraamist mesilased koorunud, ema muneb ja mesilastel pole toas enam ruumi. Kui mesinik on vihma pärast laiendamist edasi lükanud, võib näha pilti, kus noortel mesilastel pole enam kuhugi minna. Hea mesinik hoolitseb oma loomade eest – panin ruttu teise korpuse peale, et kogu pere ikka tuppa ära mahuks.

Neljaraamiline habemik ehk iduperele on taru kitsaks jäänud.

Ja lõpetuseks pilt kaheastmelise turvalisuse süsteemiga karuaiast, mille ühes grupis hiljuti avastasin. Nagu näha, otsustasid herilased, et juhuks, kui karuaia särtsust jääb väheks (või kipub keegi siia tarru juhtmeid lahti ühendama) on nemad security level No 2. See herilasepesa on ka üks neist põhjustest, miks mesinikul võiksid kindad alati siiski kaasas olla. Ka siis, kui eelistad mesindada paljakäsi, võiksid kindad kas või autos sinuga kaasa sõita. Sest mine seda ilma ja loodust tea.

Karuaia aku ja vooluagregaat tühjas korpuses. Muide, augud korpusse, kust nüüd juhtmed läbi lähevad, tegi talvel rähn. Kena koostöö loodusega 🙂