Head uut aastat – ja head sõbrapäeva! Kõlab kummaliselt, aga kui oled kirjutamisega detsembrist saadik pausi pidanud nagu mina, siis on ju asjakohane. Vahel lihtsalt peab võtma aja maha – kui ise ei oska, paneb tervis su fakti ette. Ja siis sa lihtsalt puhkad.

Minu praktikandid lõpetasid 31. jaanuaril Olustvere. Aitäh teile veelkord, MES XIII tüdrukud-praktikandid, ei teagi, kuidas mesinik oleks ilma teieta sel eelmisel töötihedal aastal toime tulnud!

Ja juba on Olustveres alustanud uus kursus. Õnneks on ka tänavu huvi praktikale tulla, olen kohtunud juba kahe huvilisega ja kahega kohtumine on veel ees. Kui kõik läheb hästi, saame märtsis uute praktikantidega mesilas alustada.

Praeguse aja tavalisim küsimus mesinikel on: kuidas pered talvituvad? Minu tavaline skeem on selline, et hingedepäeval, 2. nov, vaatame hingekesed enne talvitumist viimast korda üle ja enne peresid ei torgi kui 14.02. Ehk siis sõbrapäeval tuleb üle vaadata, kuidas sõbrakestel söödavarudega on. Aga seekord on talv olnud ebatavaliselt soe ja lumeta ning ma tegin esimese tiiru tarude juurde juba 4. veebruaril. Et teada saada, kas ja kui palju on vaja kandit, kas on pered elus ja ega nugis pole kiusamas käinud. Tavaliselt ilmub nugis välja veebruaris, aga õnneks pole sel aastal tema jälgi tarude juures. Ju on ta süüa mujalt leidnud, lund ju vähe.

Mesilaspere talvekobar pole raamide keskel, vaid servas. 

Nagu pildilt näha, ei võta ma talvitumiseks kilesid ära, kuid pööran kile nurkadest tagasi, et nurkade kaudu saaks toimuda ventilatsioon. Osal tarudel olen taolise õhu läbipääsu tekitanud igasse nelja nurka, osal kahele. Näha on, et kile alla on tekkinud kondentsvett – aga ma ei pea seda probleemiks, kuna see on äärtes ega tilgu perele selga. Teisalt arvatakse ka, et mesilased tarvitavad seda oma joogiveeks. Kui tarul on soe põhi, on kondetsvee tekkimise võimalus suurem kui võrkpõhja puhul. Kile pealejätmise pluss on see, et sul on lihtsam peredele pilk peale visata, ilma neid päris lahti võtmata, ja teiseks kitivad mesilased ilma kileta tarus vahelae seinte külge kinni – ja lihtsam on aeg-ajalt kilesid vahetada kui vahelage kitist lahti murda.

Kilet taolisel varakevadisel kontrollil lahti võtta on vaid siis vajadust, kui pere ei ole üleval ja koputamise peale keegi ei reageeri.

Ettevaatust vahelae äravõtmisel – ema võib jalutada otse lae all.

Videos on näha 2 x 6 raamil talvituv, sügisel Naissaarel paarunud emaga tehtud idupere. Siin on ka näha kile puudumise risk – võtsin kaane maha ja ema oli kohe raamide peal. On põhjust olla tähelepanelik – ka kiirest kaane alla piilumisest võib piisata, et mesilasemale (või mõnele muule pereliikmele) liiga teha. Ka võib ema koos saatjatega olla vahelae küljes – ja kui kilet pole, võid ta kogemata koos vahelaega üles tõsta ja maha pillata või lage tagasi pannes vigastada või puruks litsuda.

Nagu näha, on pered juba üles, raamide peale jõudnud. Kuuel raamil talvituvates peredes oli see tavaline: rohkem oli peresid üleval kui all.

Leia pildilt mesilasema!

Näljas see pere polnud, aga kuna on liikunud juba vastu lage, siis läheb neil lisasööta varsti vaja. Sellise pere puhul aprillini oodata ei saa – lähiajal lähen ja annan neile süüa. Kuna sel tarul pole kraed, panen söödanõu korpusele tagurpidi peale ja selle alla tüki kandit.

Sel tarul on tarukrae peale jäänud. Ja tänu kilele ei pea peret lahti kiskuma, et nende olukorrast aimu saada.

Kontrollisin kallutades taru raskust – piisavalt raske, söödaprobleemi siin veel ei ole.

See pere siin pildil on surnud. 

Mesilased on ummistanud hiiresiibri. 

Miks see pere suri, ma kohe ei taibanud. Sel tarul on soe põhi, nad pole mingil põhjusel välja saanud ja on ummistanud hiiresiibri. See on ainus pere, kes on sel moel talve jäänud. Põhjus, miks see pere suri, selgus tarru vaadates.

Hiiresiibriga taru, hiired sees. Küllap ronisid need kaks tüüpi sisse küljel olevast rähni tehtud avast. 

Leidsin ka teisi tarusid, kus pere surnud, nende puhul on enamasti põhjuseks emaprobleem ja see oli näha juba sügisel. Näiteks pere, kelle kohta tarupäevik ütleb, et 20. augustil oli selles paarumata ema, 9.09 andsin uue ema. Ilmselgelt see andmine ei õnnestunud. See ei ole mesilaspere süü. Probleem oli juba sügisel ja järeldus sellest on, et kui sul on augusti lõpus paarumata ema peres, siis ei pruugi uue ema andmine probleemi lahendada. Mina tegin seda, sest mul oli lihtsalt mõni ema üle. Ma ei väida, et koos söötmisega ei võiks ema anda, aga alati see ei õnnestu. Seega võib paremaks lahenduseks osutuda see, kui probleemne ema perest välja raputada ja panna mesilased kokku teise perega. Siis on sul kevadel üks pere vähem, kelle raame sulatada.

Teine surnud pere: 27.aug oli pere ilma emata, andsin puuriga uue ema. Taas kinnitus mu tähelepanekule: kui sul on augusti lõpus probleem emaga, siis võid sa küll perele uue ema anda, aga võimalus, et see pere üle talve tuleb, on tagasihodlilk.

Oli ka pere, kes oli surnud juba sügisel, põhjuseks tugev lestasus; ka pere, kus mullu augusti lõpus karu käis ja kelle riismed ma paarumistaruga kokku panin ühte koondperesse, ei tulnud üle talve.

Mullu tehtud grupp talvitumas.

See grupp pildil andis mesinikule õppetunni: kui uut grupikohta valid, siis mõtle läbi, kas saad neile ka talvel-kevadel ligi. Mina näiteks ei teadnud, et seda külateed lumest lahti ei lükata ja grupi juurde sain vaid tänu sellele, et praeguseks on maa lumest paljas.

Tarualus a la Mesikuma.

Mesinikud teavad – euroaluseid on mugav tarualustena kasutada. Paned 2 peret ühe euroaluse või 4 peret ühe fin aluse peale ja ongi muretu. Aga. Euroalused mädanevad 4–5 aastaga läbi. Ja kui ta on mäda, siis ei saa sa seda enam tervena kätte, tükid ja NAELAD jäävad maa sisse. Olen mitu korda astunud taru juures naela jalga. Ehk siis õppetund: euroalus on hea, aga vaheta see u 3 aasta tagant välja, enne kui tükkideks laguneb. Mina katsetan nüüd uue lahendusega: panin 2 fiboplokki lapiti vastu maad, nende peale immutatud prussist tarualuse. Kui tahan taru tõsta, et söödavarusid kontrollida, siis tõstan katuse kõrvaltaru peale, võtan taru tagant kinni ja kallutan veidi ettepoole. Nii saab tunde kätte. Ja katuse alt näen, kas on pere elus.

AGA. Kui ilm on olnud soe ja siis läinud külmaks, ei saa taru aluselt kätte. Ka ei saa telliskivi katuselt kätte, seegi on kinni külmunud. Miks kivi üldse liigutada? Mul on süsteem, et kui perel on probleem (nt leian surnud pere), siis tähistan selle taru püstipandud tellisega. Hea pärast kiiresti üles leida.

Seega, taas: liiga vara ja külmaga ei tasu minna peresid torkima. Oota ära aeg, mil väljas on kerged plusskraadid.

Kobar on kenasti keskel ja elus. Külgedelt paistab, et sööta veel on. Selle perega midagi lähiajal tegema ei pea.

Kokkuvõtteks talvitumise kohta: talihari on möödas ja praegu on talvitumise kaod mu mesilas alla 4,5%. Aga kevadeni on veel aega ja mul on nõrku peresid oma 10%  …  Nii et pigem oleme praegu tavapärasel kursil ehk 5-15% peresid võib olla kevadeks talve jäänud.

Hea on see, et looduslikud kahjurid on võrreldes eelmise hooajaga seni vähem häda teinud. Seetõttu on talvitumine parem olnud. Ja kuna pooltel praegu hukkunud peredest on põhjuseks sügisesed emadeprobeemid, siis teen järelduse: et mitte endale kevadeks tööd juurde teha, siis suuremas mesilas oleks mõistlik hiljemalt 20.08 ikkagi ühendada need pered, kes iseseisvalt hakkama ei saa. Iseseisvuspäeva puhul!

Söödakulu on sel talvel olnud üsna tavaline. Kuueraamilised on rohkem sööta tarbinud. Üldiselt olen sügisel üsna õige koguse sööta andnud, aga 1,5% peredest vajab siiski abi. Just sellepärast tasubki sõbrapäeva paiku veenduda, et mõni pere selle nahka ei läheks, et mesinik on laisk olnud ja pole viitsinud õigel ajal abikätt ulatada.

Kevadel on näha, miks on mõistlik tarupäevikut pidada – saad teha järeldusi talvitumise edukuse või mitteedukuse põhjuste kohta. Niisiis saan praegu, poole talve pealt teha kolm järeldust:

• esiteks: noorte, eelmise suve emadega pered talvituvad hästi,
• teiseks: kui emadega on augusti lõpus probleem, on parem panna probleemse emaga pere mõne teisega kokku kui proovida üle talve tuua,
• ja kolmandaks: talvitumist soodustab võrkpõhi.

Korpuste materjalil vahet ma ei näe. Mul on kasutusel peno- ja puitkorpused, koos ja läbisegi … ma ei tee probleemi, kõik kombod on head.

Vaadakem siis oma sõbrakesed sõbrapäevaks üle – ja viigem süüa, kellele vaja!