Mai alguses kirjutasin õde Teofilile ja küsisin, on tal ehk andmeid ühe mesilasema kohta, kelle nende kloostrist olin saanud. 2023. aasta kevadel, kui nunnad kolisid Saaremaalt Kreekasse, ei võtnud nad mesilasperesid kaasa, vaid panid sümboolse tasu eest müüki. Perede üleandmist korraldas nunnade palvel mesinik Aimar Lauge. Mitte et mul mesilastest puudu oleks olnud, kuid otsustasin nunnasid aidata ja pakkusin peredele “poliitilist varjupaika”. Soetasin kümme peret ja tõin Läänemaale. Nendest kümnest paistis eriti heade omadustega silma üks. Toona sain info, et selle pere ema on 2022 saabunud Saksamaalt – aga nüüd, kui olin seda peret jälginud ja märkmeid teinud, tahtsin selle ema sugupuud lähemalt uurida.

Õde Teofili kirjutas järgmisel hommikul vastu, et see ema on Paiseleht – kui teised mesinikud kasutavad numbreid peredel, siis neil olid peredel taimede nimetused –  ja ta on üks üsna edev tõuema Saksamaalt. Oli hea meel seda teada saada! Ja mis ma sellega öelda tahan: mesilasperede n-ö raamatupidamine on oluline – hea on teada oma mesilasemade liine ka siis, kui seda uurib keegi, kellele oled pere või ema müünud mitu aastat tagasi. Mina sain siis n-ö sertifikaadi ema sugupuu kohta kolm aastat pärast ostu. Neljas hooaeg läheb. Sellest emast tahan vageldada ja emasid kasvatada, kolmeaastase ema kohta on tal väga ilus ühtlane haudmepilt.

Tubli ema Saksamaalt, tegus juba neljandat hooaega järjest – temalt võtan kindlasti vageldusmaterjali. 

Loodusvaatluste osas häid arenguid tänavu pole: on jahe kevad, vaher õitseb, aga ei sumise. Võilill hakkas õitsema tavapärasest varem, 7.-8. mail – tavaliselt alustab ta 10-13. mai paiku. On arusaamatu, kust temal see jõud tuleb, kui nii külm on ja muu loodus on ootel?

Taraxacum officinale. Harilik võilill. Kust võtab ta oma elujõu?

Praktikantidega kasutasime mai alguse jahedat perioodi mesilatöödeks: Mailis aitas peresid müügiks ette valmistada, Kristi ja Hendrik sulatasid kärgi.

Hendrik ja kärjesulatus.

3. mail käis Daniil mesilasi üle vaatamas. Oli plaan viia mesilaspered Kesselaiule, et teha sinna puhaspaarumisala. Hommikul tulime mesilasse ja õhtul läksime, päevaga jõudsime teha 3-tunnise nõelatesti. Tavaliselt mõõdetatakse tulemusi 24 tunni järel, on tehtud ka 6 tunniga. Kolmetunnise puhastamise põhjal oli Daniil üllatunud, et mesilased olid nii tublit tööd teinud. Koguni viis peret 12st, kes eelmisel suvel Naissaarel paarunusid, läbisid katse ja tunnistati sobivaks, et olla leseperedeks. Mulle on see suur kompliment, kui nii hea aretaja leiab, et perede hügieenikäitumine on kiiduväärt!

Daniil teeb mesilaspere hügieenikäitumise kontrollimiseks nõelatesti.

Punasega märgitud testimise ala.

Nõelapadi on kärje sisse surutud.

Kolme tunni pärast oli lahti kaanetatud hulk vigastatud hauet. 

Daniil arvutas, et  parematel peredel oli 3 tunniga puhastatud 60% haudmest.

Vaatasime muuhulgas ka vabalt paarunud F1 emasid – neilt tuli positiivne üllatus: ka neil oli hügieeniline käitumine edasi kandunud.

Paar pilti lemmik mesilasemadest: kahe täpiga ema, kes mullu saarel paarus, ja lihtsalt üks ilus sihvakas mesilasmamma.

Saarel paarunud ema, kahe täpiga.

Sihvakas ja suur ema – järelikult on mesinik ikka midagi õigesti teinud.

Mai algusse mahtus veel ühe uue grupi kolimine mesilaste korjealale ehk põllumehe põllule. Aga aeg on endiselt kriitiline – taliraps veel ei õitse ja põllu ääres on looduslikku korjet vähe, ka on mesilaste jaoks liiga jahe – panin  kahele perele peale veel kandipakigi peale.

Uus grupp sai põllu äärde paika.

Öösel panin sama grupi juurde üles sildid – ettevaatust, mesilased töötavad! – ja kaamerad.

Siiski oli mai alguses ka üks ilus ilm. Tegin sellest päevast pildi.

Mesilane ja õietolmutombud.

Aga rohkem võis maikuu alguses näha pilti, kus korjelt tulnud mesilased tarru tagasi ei jõudnud.  Jahe tuul tegi kere kangeks ja osa töölisi lennuavast sisse ei jõudnudki. Külmakangestusse surnud mummusid oli taru all, õietolmutombud jala küljes. Mesilastele on see kevad olnud väga raske.

Külma tuule ohvrid.

Ja veel üks tähelepanek – kui otsid uut grupikohta, vaata hoolikalt ümbrus üle. Mina avastasin alles pärast kolimist, et uues kohas on kuklaste pesa. Viies ma neid ei näinud.

Kuklasepesa all vasakul.