Mille järgi valida paarumistarusid, et mitte alt minna? Jagan oma kogemust eri firmade toodetega.

Teadupärast on maailma – ja ka Eesti – levinuim paarumistaru Apidea. Selle kõrval pakutakse teisigi, ka soodsama hinnaga tarusid. Paraku on mõned neist nii väikesed, et perel läheb seal ruttu kitsaks ja palavaks. Seega – ruum on esimene oluline näitaja. Sügisel on oluline näitaja on ka see, kui mugav on taru puhastada ja ega pere pole sinna lisakärge teinud.

Olen kasutanud mitut Eestis levinud paarumistaru: Apidea, Rütli, Honey Paw ja Quadri. Peale nende kasutatakse meil ka kunagi siin valmistatud nn Energia kolhoosi paarumistarusid. Oma aja kohta olid need väga head, aga nüüd on paremaid võimalusi. Näiteks oli nende katus vineerist, seega pealt tarru sisse ei näe. Ja raamid on vineertahvli küljes – raame ei saa ükshaaval välja võtta, vaid pead kogu plaadi välja tõstma. Hoiad kogu plokki käes ja otsid ema kolme raami vahelt. See on tülikas.

Jagan siin isiklikke kogemusi nelja tootja paarumistarude plussidest ja miinustest.

Quadri tarud

Esiplaanil Quadri: nelja sektsiooniga paarumistaru. Toodetud Itaalias, ostetud Eestist, hind ca 140 eurot.

Quadri taru koosneb neljast sektsioonist, seega saab sinna paaruma panna neli ema. Peale paned söödanõu, all on taruosa. Söödanõusse saab lõigata kandipakist tükke – selles tarus pole külje peal pleksiklaasiga eraldatud söödakambrit. Mina panin mesilased alla tarusektsiooni ja kuna mul koorunud emasid parasjagu ei olnud, panin kohe esimesel ringil kupu. Ja panin selle söödanõu-ossa. See oli viga – ka mesilased tulid ülaossa, ei ehitanud all olevatele raamidele midagi, kuid ehitasid see-eest täis ülemise osa.

Kupud pane kindlasti raamiossa, mitte üleval, muidu tulevad mesilased üles, ehitavad söödanõusse lisakärgi ja sina pead neid pärast lahti lõikama ja koristama. Ka ema on selle segaduse seest keeruline leida.

Quadri miinus on, et see tarutüüp on teistest kallim. Ja on tülikas tagasi panna seda pleksiklaasi, mille sisse on ava lõigatud, et mesilased pääseksid söödaruumi.

Pluss on, et Quadri raamid saab ka pikkupidi kokku panna. Kui emad välja võtad, saad samadest raamidest teha talvituva pere. See lisab paindlikkust: näiteks võtad kolm ema välja, neljanda jätad tarru ja saad sellest väikese varuemapere teha ja samas tarus talvituma panna. Sügisel on suuremas mesilas kergendus pääseda ühe taru puhastamisest.

Honey Paw

Posti otsas Honey Paw paarumistarud. Toodetud ja ostetud Soomest, värvimata taru ca 26 eurot + saatmiskulu; Eestis ca 27 eurot.

Honey Paw (HP) tarud on suuremad kui Apidea ja Rütli. Sisu on tüüpiline: kolm raami ja söödakonteiner.

Kui korjet on rohkem, siis võib juhtuda, et ka söödakonteinerisse ehitatakse kärjed.

Plussid: HPsse mahub rohkem mesilasi kui Apideasse või Rütlisse, st mesilased ei pruugi nii ruttu sülemleda. Ka ventilatsioonirest on suurem. Tarusid kinni hoidvate kummipaelte jaoks on katusel nõgus koht, see on mugav. Need kummipaelad ei kesta küll kahjuks üle kolme aasta – päike ja tuul „söövad“ need ära.

Miinused: ventilatsiooniresti avad on nii pisikesed, et mesilased kitivad need taruvaiguga täis. Puhastamine on ülitüütu – need peab naaskliga ükshaaval läbi torkima. Kui seda ei tee, ei pääse tarru õhku ja teiseks ei saa mesilasi joota. Jootmine käib ventilatsiooniresti kaudu. Esimestel päevadel mesilased ju paarumistarust välja ei pääse – neid hoitakse kinni seni, kuni nad kärge ehitama hakkavad; kui tarud puhaspaarumisalale viia, siis on lennuavad kinni seni, kuni saarele jõutakse, muidu võivad võõrad lesed sisse lennata.

Samuti on HP nõrk koht raam – raamide kinnitused ei ole kõige paremad, kipuvad aja jooksul logisema, nö jalad vajuvad laiali. Tõsi, seda saab ennetada, kui panna raami ümber kummipael.

HP miinuseks on ka valge penorant, mida sipelgad kipuvad närima.

Apidea ja Rütli

Apidea (vasakul), toodetud Šveitsis, ostetud Eestist, taru ca 28 eurot, söödanõu ca 20 eurot, plastraam ca 2 eurot, lisakast ca 17 eurot. Rütli, toodetud Saksamaal, ostetud Saksamaalt, taru ca 24 eurot + saatmiskulu.

Apidea ja Rütli on väga sarnased, v.a katus erineb ja raamide materjal on teine. Rütlil on katuse sees nõgusad pesad, kuhu mahuvad teise Rütli jalad; tänu sellele saab tarusid mugavalt üksteise peale virna laduda, kui neid transpordid. Ka tundub plast, millest on tehtud Rütli raamid, kõige elastsem ja mugavam käsitleda.

Apideal on kõige rohkem lisavidinaid. Pildil on näha paarumistaru, selle peal laiendus, kuhu mahub viis raami, seejärel pealtsöödanõu. Laiendada võib ka mitme korpusega, kui soovi on; on teada mesinikke, kes on 4–5 korpusega Apidea paarumistarus mesilasi ka ületalve pidanud, nn varuemaperena.

Kuna mõõdud on sarnased, sobivad nii raamid kui Apidea laiendused mõlema brändi tarudele.

Kolm brändi reas (vasakult): Honey Paw, Apidea, kaks Rütlit.

Lennuavad on kõigil kolmel paremal pool ja ühes mõõtkavas. Apideal ja Rütlil on ees keskel väikesed ruudud – sinna saab panna sulguri. Seda läheb vaja siis, kui liugur, mis käib üles-alla, ära väsib. Apideal on plastikpiiraja, mille saab sinna ruutudesse sisse lükata, et liugur alla ei libiseks. Esimestel aastatel seda vaja ei lähe, aga pikemalt kasutades küll.

Ka söödakonteiner on kõigil sama suur. Soovitus: kui sellesse kandit paned, lõika sinna tükk ajalehte peale – kandi sulab soojade ilmadega, paber hoiab mesilasi jalgupidi sulamassi sisse uppumast.

Tasub tähele panna ka seda, et kui pealtsöödanõu põhjas on küll emalahutusvõreriba, et ema ei pääseks söödaruumi, aga pleksiklaasi pole, siis on oht, et mesilased upuvad siirupis.

Siin on raamid ringi tõstetud ja on näha, et Apideal (pruun) on raami laius sama nagu HP-l, aga raami õlg on lühem. Seega ei saa HP tarus Apidea raame kasutada ega vastupidi.

Lõpuks ei olegi suurt vahet, millises kastis emad kasvavad. Mesilased saaksid hakkama kas või kingakastis, aga küsimus on pigem selles, kui mugav on mesinikul taru käsitleda. Väga väikeste tarude puudus on ka see, et neis võib mesilastel liiga kuumaks ja kitsaks minna ning kui mesinik õigel ajal jaole ei saa, siis nad sülemlevad tühjaks.

Paarumiseks võib kasutada ka 4raamilisi tavasuuruses tarusid (olen minagi seda teinud, kasutan Farrar-raami). 4raamilises hoiab pere hästi sooja, aga talvitumine kahel korpusel (2×4 Farrarit) ei pruugi õnnestuda. Kuuel raamil kahes korpuses talvituvad pered paremini.

Tasub veel teada, et tavapäraselt jõuab Eesti suve jooksul kasvatada igas tarus kaks kuni kolm ringi. Esimesel ringil paned paarumistarru koorunud ema, et mesilased kärge ehitaksid, teisel ja kolmandal kooruva kupu.

Milline neist tarudest on minu lemmik? Loomulikult selline paarumistaru, kus oleksid koos iga brändi parimad jooned.