Tõsijutt – on liialdus öelda, et mesinikud suvel sugugi ei puhka. Tänavu juuli alguses sai mesinik puhata. Esiteks tänu sellele, et, nagu pildilt näha, oli mul ühel päeval abiks neli praktikanti korraga – tänu sellele sain tarude juures korraks hinge tõmmata ja pilti teha. See on esimene kord, kus kõik mu neli praktikanti on korraga kohale saanud tulla – ikka on kellelgi midagi ees, arusaadav, elu ju. Aga tol päeval tegime mesilas läbi n-ö proovieksami, koolis on neil 18.07 praktiline eksam, ja kõik tulid tublilt end proovile panema.
Ja teiseks tänu sellele, et 7. juulil toimus Uulus mesinike suvepäev, kust lihtsalt ei saanud puududa. Meid oli kohal 160 – nii palju mesinikke ühel ajal ühes kohas pole ammu nähtud. Väga mõnus päev oli – inimesed lahked ja ilusad, töötoad huvitavad ja söök suurepärane!
Mesinikud Uulus kokkutulekul. Foto: Gints Rotcenkovs
Aga see ongi puhkusest kõik, sest mesiniku pärisosa suviti on ikkagi pikad tööpäevad ja puhkust saab vaid näpuotsaga, mis siin ikka vaielda. Ka mesilased on taas töökaks hakanud – alates 8. 07 on meie kandis alanud korje.
Mesilas kestab endiselt mesilasemade vahetamine, iduperede tegemine, kuppude ja emade vastuvõtmise kontroll ning perede läbivaatus. Emad munevad, mõned on ikka väga tublid.
Plaathaue: mitu töölist siit koorub?
Praktikantidest on mul väga palju abi olnud. 8. juulil tegime taas vageldamise päeva, need kupud on nüüd juba kontrollitud ja vastuvõtmise protsent hea.
Kuppude kontroll.
Vastu võetud kuppudele tuleb õigel ajal „lokirullid“ peale panna. Miks? Aga sellepärast, et esimesena koorunud ema ei saaks teistele kuppudele auku sisse närida ja õdesid surnuks nõelata. Ja teiseks hakkavad mesilased kuppude ümber ja alla kärge ehitama, nii et lõpuks on kupud üleni kärje sees ja emade kasvatamine sel raamil tuksis.
Mesilased tühja ruumi ei armasta – kui on korjet, ehitatakse vaba ruum kiiresti täis.
Emadevahetusele ja perede läbivaatusele kulus ülejäänud aeg nädalast. Seekord jäi osa perede läbivaatus õhtusele ajale, mil lennumesilased juba kodus tagasi ja läbivaatus mõnevõrra tülikam kui päeval. Ka sellega tuli tüdrukutel hakkama saada – no peaks ju praktikal midagi keerulisemat ka harjutada saama.
Õhtu mesilas: Marju teeb selfit, Helen ja Enely otsivad mesilasema, õhk on mesilasi täis.
Taru juures on mõttetöö tavaline: näiteks mida teha perega, kus mune ei ole, ema ei ole ja kärjed on küürakhauet täis?
Õppeülesanne: mis on juhtunud perega, kus mune pole ja on küürakhaue?
Selle pere ema leidsime ikkagi üles. Ema tundus olevat paarunud, aga täpita. Mune ei olnud ja kinnine haue oli küürakhaue. Tegime emale täpi peale ja jätsime ta tarru. Järgmine kord vaatame üle, mis vahepeal peres juhtunud on. Kas ema on hakanud munema? Eks ma aiman, et juhtus see, et olime sinna perre andnud uue ema, keda poldud vastu võetud, sest peres juba oli ema, keda me polnud märganud. Ja eks ole selge ka see, et see ema tuleb välja vahetada.
Meie mesilaste korjealadel on õitsema hakanud tatar…
… ja keerispea. Päevalill veel valmistub.
Mett võtnud me veel ei ole. Veel kestab emadevahetus, iduperede tegemine ja meekäitlusruumide ettevalmistus. Aga tarude kohta on ülevaade olemas, kust mitu korpust mett tulemas on, ka oleme kontrollinud, et emad on korralikult allpool emalahutusvõret. Jah, varsti läheb meevõtuks!