Looduses on toimunud heas mõttes plahvatus: alles mõni nädal tagasi, 23. aprillil, oli meil 20+ cm lund, nüüd aga on kollased võililleväljad, terve nädala on soojakraade olnud 25 kanti ja järgmiseks kümneks päevaks lubab sama. Vaher on õitsemise lõpetanud, täna vaatasin, et tamm on hakanud kergelt rohetama, õunapuud hakkasid õitsema laupäeval, 18. mail – seega nüüd on loodus tavapärasest ees, sest eelnevatel aastatel on nad hakanud õitsema 20., isegi 24. mail.

Meil oli mummude kolimise nädal – viisin gruppidesse laiali pered, kelle olin kodu lähedale talvituma toonud. See oleks võinud toimuda varem, sest mida varem pered ära viia, seda kergem on korpustega toimetada. Tänavu on meil uus projekt ka: üks siinne põllumees, kes tahtis mesilaste korjemaa toetust taotleda, helistas ja pakkus koostööd. 11 hektarit korjetaimi, iga hektari kohta 1 pere. Loomulikult! Nende peredega jäigi kolimine viimase otsa peale, sest pered kosusid tublisti, viimase nelja päevaga on tarukaalu andmeil toodud oma 8 kg nektarit. Üldine reegel on, et kui tahad peresid transportida, on hea see ära teha enne võilille õitsemist. Siis jõuab tarusid veel üksinda tõsta, pelgamata, et teed seljale liiga.

Siin töötavad mesilased: koostöö põllumehega, Mesikuma mummud ootavad korjemaale külvatud taimesegu tärkamist.

Mul on hea meel, et tänu korjemaa toetusele on põllumeestel ja mesinikul põhjust koostööd teha. Kui Soomes ja Taanis on tolmeldamisteenus üsna levinud, siis Eestis on veel arenguruumi. Esimene samm olekski see, et põllumees õpiks arvestama mesilastega ja nägema tolmeldamisest saadavat tulu. Praegu pole ju küsimus mesiniku saadavast otsest tulus tolmeldamisteenusest – Eestis on see idee veel toores – vaid korjemaa toetus on hea põhjus ühist ruumi jagada. Ja muidugi pikendab kultuurtaimede korjekonveier mesilastel hooaega – meil Läänemaal hakkab 20. juuli paiku looduslik korje läbi saama, need kultuurkorjemaad annavad loodetavasti paar nädalat juurde.

Eile ja täna tegime laiendamisringe – need pered, kes olid 3 korpuse peal, said 2 farrarit juurde. Laiendasin julgelt – kuna järgmised kümme päeva näitab ainult sooja ja kuiva ning teisalt pole ma kindel, kas jõuan nädala pärast uut ringi teha, siis tundub selline laiendamine õige. Soojale ilmale ja tihedale päevaplaanile vastav. Muidugi, oli ka väiksemaid peresid, keda enne koondasin – neid pidin aitama: võtsin tugevamatest peredest 1–2 raami hauet ja andsin väiksematele.

Kui laiendamisega hiljaks jääd, võid näha loovat lähenemist ruumipuudusele. Mesilaskunst!

Alates võilillest võib ja on hea anda kärjepõhja, siis on noortel tööd. Samas – 1 kg vaha tootmiseks kulutab pere 4 kg mett. Kui annad ülesehitatud kärjed, siis ei pea pere energiat vaha tootmiseks kulutama, vaid saab selle nektaritoomisesse panna. Ka on võilille õitsemise algus õige aeg panna üles õietolmukogurid. Selleni pole ma tänavu veel jõudnud.

Alustasin emadekasvatusega, tegin esimese vageldamise ja eile andsime vaglad stardiperesse. Täna kontrollisin, kas on hakatud vaklu toitma toitepiimaga – selle järgi saab aru, et on vastu võetud. Praktikantidel oli 60st 43 vastu võetud – umbes 70%, see on esimese korra kohta hea tulemus. Ega mul ka 100% neid vastu ei võeta.

Kupuraamid stardiperes.

Ja saime numbrid peale ka paarumistarudele. Kunagi lugesin uudist, et mesilased oskavad liita ja lahutada ja tunnevad numbreid – nüüd on neil kõigil majadel numbrid peal ja mummud  saavad eksimist kartmata ringi lennata ja üksteisel külas käia 🙂

Numbrid paarumistarudel.

Numbrid korpustarude katuseservadel.