Oleme siin ikka uhkust tundnud meie kandi liigirikka looduse üle. See postitus on mesiniku tänu mesilastele ja elusloodusele, kes taru ümber oma elu elab ja kes mesiniku silma alla jõuavad just tänu mesilastele.

Ühes mesilagrupis oli metsakiisu hiiri püüdma tulnud. Ilves on meil ka varem kaamerasse jäänud, aga enne lihtsalt vilksamisi mööda jalutanud. Siin kontrollib ta oma territooriumit – kivihunniku otsast näeb kaugemale.

Teises grupis asub rebaste rada. Õieti aktiivne rebasekoridor. Kaamerasalvestuselt on näha, kuidas rebased käivad järjest ja jooksu pealt ühe rohutuusti juures ja märgistavad seda. Taolised kohad on loomadele nagu kuulutuste tulp – või nüüdsel ajal pigem interaktiivsel kaardil asukoha märke tegemine: “Mina olin siin! Ahaa, ja just äsja käis siin Rein!”

No ja ikka see karu. Ka sel varakevadel on ta juba süüa otsimas käinud – kuna kevad on sel aastal varane olnud, on ka karud paar nädalat varem kohal. Selline pilt avanes mulle ühes grupis täna, 31. märtsil:

Metskitsed, sookured, jänesed ja nugised, rähnidest ja väikelindudest rääkimata – kõik nad on aja jooksul mu mesilakaamerate ette jäänud. Nagu öeldud – rikas loodus on meil.

Kullamaa kandi taimestiku liigirikkusest ka – kleebin siia mulluse mee õietolmuanalüüside tulemused: