Selle talve alguse pehmed ilmad ja praegune külm suunavad mesiniku mõtte mesilastele: kuidas neil seal tarudes läheb? Jaanuari lõpu – veebruari alguse pilt oli hea: elu käib nii penos kui puidus.

Mõned tähelepanekud siiski.

Pildil olevat olukorda aitaks vältida viltune plaat taru ees. 

Jää moodustumine lennuava ette on loogiline – mesilaste köetud tarusoe tuleb avast välja, lennuavas kohtub külma õhu ja lumega ja jäätükk ongi olemas. See on taru küljes kinni. Mul on tarudel valdavalt võrkpõhjad, seega õhk käib läbi ja ma ei ole hakanud lennuavasid vabastama. Usutavasti pole see ka sooja põhjaga probleem – kuskil tarus on ikka avad.  Olen hoidnud seda joont, et talvel peresid võimalikult vähe torkida.

Linnud.

Tihased käivad sageli tarusid kontrollimas. Olen märganud, et neid on rohkem gruppides, mis on majapidamistele lähemal – võib-olla seetõttu, et majade juures söödetakse linde ja toidu peale kohale lennanud tiivulised toksivad ka tarusid.

Jälgi tihaste ajaviite-toksimisest.

Kui tarul on võrkpõhi ja põhja all vaba ruumi, võib lumel näha sellist pilti: vahatükid segamini surnud mesilaste kehaosadega. See tähendab, et tihased on avastanud tarualuse ja nokkinud läbi põhjavõrgu langetist. See pole perele otseselt ohtlik, aga talvitumist häirib ikka.

Kui võimalik, valigem grupile tuulevarjuline koht – talvitumine kuuseheki ees on rahulikum kui lagedal. Mesilased saavad hakkama ka põllul, aga kevadine areng võib tuulevarjus olla kuni kümmekond päeva kiirem.

Miks mesilased tarust välja on tulnud?

Sellel pildil tundub “süüdi” olevat päike. Veebruarialguse päikesel on suur võim. Kui päike soojendab taru külge – ka siis, kui soe jõuab vaid taru tagaküljele -, annab see mesilastele vale signaali ja mõned võivad tarust välja tulla, et asja uurida … Aga väljas on 10 kraadi külma ja tarust välja tulnud uudishimulikud kangestuvad kohe. Pildil oleva taru juures pole olnud linde – lumme kukkunud mesilasi pole nokitud. Seega ei tähenda see, kui mesinik taru ees lumes surnud mesilasi ei näe, et mummud polegi tarust välja tulnud – nende lühikeseks jäänud lennu jäljed võivad olla juba looduse poolt koristatud.

Taolist tarust väljatulekut tuleb talve lõpuosas ikka ette. Küsitakse, kas mesilasi võib välja ajada ka mõni muu põhjus peale päikese? Jah, neid võib miski häirida – hiir, nugis, linnud. Ka kõhulahtisus, aga selle jäljed oleksid lumel või taruseinal näha.

Neid väljatulijaid on siiski vähe – kui talvepesas on ca 20 000 mesilast, siis see peotäis hukkunuid ei muuda midagi. Selle pärast ei pea jaanuaris taru avama. Aga veebruari keskel, nii sõbrapäeva paiku, võiks juba katuse alt sisse vaadata küll, ega mõnel perel toiduga muret pole.

Tavaliselt hakkavad nugised tarusid ründama veebruaris. See pilt avanes jaanuaris. 

Paksu lumega käib nugis agaramalt süüa otsimas. Aga sellist vaatepilti ei olnud ma varem näinud: tundub, nagu oleks nugis otsustanud sisse minna katuse alt – lükanud kõigepealt maha telliskivi, siis nüginud lahti katuse ja siis raamid välja tirinud.

Katuseta taru … 

… ja väljaveetud raamid, mille mesinik pildi jaoks tarule nõjatas.

Kokkuvõte on see, et kui tarudel oleks võrk ümber, jääks hulk mesilasi alles. Ja võrke pole ma ümber pannud sellepärast, et kuna taru alused said ringi tehtud, on vaja uut lahendust ka võrkudele. Aga head uut lahendust pole mul veel tulnud.  Varem olid mul võrgud euroaluse ümber, katsid aluse peal olevad tarud ja kinnitusid aluse külge. Nüüd, ilma euroalusteta, peaks leidma lahenduse, et võrk ei toetuks maha, muidu külmub see maa külge kinni ja sa ei saa seda ära, kui sul on vaja peret veebruaris-märtsis aidata … aga samas peab kaitse ulatuma ka taru alla, et nugis ei pääseks end serva alt sisse kaevama.

Millest võrku teha? Soovitan sellist, mida müüakse naaritsavõrgu nime all. Olen teinud ka pehmemast võrgust, mida sai painutada ümber taru. Selle miinus on see, et pehme võrk deformeerub. Naaritsavõrgust lõikad sobiva suurusega tükid ja paned nipukatega kokku puuriks.

Talvitumise statistikat ka: praegu on talvekadu 2,4%. Sellest 1,6% läks nugise nahka, 0,8%  ilmselt lesta pärast.

Aga see ei näita muidugi veel kogu talvitumist.