Sel kevadel on mul abis neli praktikanti. Aitäh, Olustvere mesindusõpe, et mesiniku elu kergemaks teete ja abiväge saadate!

Tänu soojale talvelõpule olid mu tüdrukud puhastuslennule pääsenud juba 6. märtsil. Ilus algus – enne naistepäeva sätiti end korda! Sookured olid kohal 16.03, nemadki on varasema lennuga tulnud kui tavaliselt.

Sookurgedega samal päeval saabusid Kullamaale praktikandid. Tore! Praktikant Henrikuga, kes tuli esimesena, võtsime ette põhjade vahetamise ja käisime läbi 2/3 tarudest. See on tavapärane aeg, mullu puhastasime praktikantidega põhju 18.03 (aga sel ajal, kui mul praktikante polnud, jõudsin põhjavahetuseni tunduvalt hiljem). Kuna märts oli üsna soe, olid mesilased juba ise jõudnud osa põhju ära puhastada; langetise kogus oli väiksem kui tavaliselt.

Kui 16. märtsil põhjasid vahetama sõitsime, oli ilm vaheldusrikas – saime ühe päeva jooksul lund, rahet, lörtsi ja vihma; temperatuur kõikus 1 ja 6 kraadi vahel. Ja kui puhastama minnes eeldasin, et mesilased on veel üleval raamidel, siis vähemalt selles grupis, kus päike tarudele peale paistis, olid mesilased juba põhja peal. Mul õnnestus saada ka selle kevade esimene nõel.

Kuueraamiliste põhjadel oli tavapärane hulk langetist – nende juurde jõudsin vahetama 9. märtsil, st enne, kui mesilased suurpuhastust alustasid.

Sellelt tarupõhjalt on mesilased jõudnud juba suure osa langetist välja vedada. Ka on näha, et sooja põhja peal on äärmised raamid hallitama  läinud.

Praktikant Henrik kontrollib põhjavahetuse käigus üle ka söödavarud.

Võrkpõhja peale lõikasime papitahvli või panime ajalehed, et külm alt sisse ei pääseks ja pere ei peaks nii palju kütma.

Praegu on tehtud järgmine söödakontroll, osa neist, kes sõbrapäeval 2-kilose kandipaki said, olid sellest juba 80-95% ära tarvitanud ja vajasid uut doosi. Mõni pere sai juba kolmanda kandi peale – need pered on suured. Vahepeal oli isegi +18 kraadi, aga nüüd lubatakse jälle külma nädalat – järelikult on vaja osasid lisasöödaga aidata. Neid peresid ei olnud palju; suurem enamik peresid ei olnud kandiga veel kaugele jõudnud. Oli ka kaks surnud peret – need olin juba talvelõpu kontrolli ajal nõrgaks hinnanud – ja ilmselt jään ilma veel ühest perest, kes oli vaid ühe raami peal.

Kas paneme süüa juurde?

Praktikant Olger vahetab põhjasid.

Tarudele saime põhjavahetamise-tiiru peale 26. märtsil. Tänase seisuga saan öelda, et põhjad on vahetatud. Tublid praktikandid, Mailis ja Henrik, Kristi ja Olger, aitäh!  Alustasime raamide korrastamist, seda on hea teha, kui väljas ilm heitlik: pingutame traadid ja paneme vahalehed sisse, et korje alguseks valmis olla.

Juba märtsis võttis ühendust esimene usin põllumees, et kokku leppida mesilaste korjealad. Tema plaan on külvata korjetaimi 70 hektarile; jagasin kogemusi, mis taimi võiks külvata ja kuidas eelmisel aastal korjemaadel läks. Minu kokkuvõte eelmisest aastast: päevalillest ma korjet ei saanud, aga liblikõielistest küll. Eriti hea meel oli lutsernist, mis jõudis kohati õitseda isegi kolm korda hooaja jooksul ja andis mõnusa maitsega mee.

Praegu on hea aeg otsida ka gruppidele uusi asukohti – kui sa sinna autoga praegu kinni ei jää, siis suure tõenäosusega ei jää kinni ka sügisel. Sellest on suur abi igal ajal, aga eriti tänulik oled ligipääsetava koha eest endale meevõtu ajal.

On hea, kui saad autoga tarudele võimalikult lähedale sõita.