Kus on huvi, sinna tulevad küsimused. Näiteks minu huvi juuli esimestel nädalatel on olnud kärjekaanemustrid. Kas eri mesilastõud kaanetavad hauet erinevalt? Või on paksud kaaned märk pere tugevusest? Tuleb see kärjepõhjade erinevusest või on see lihtsalt juhus? Ühesõnaga – vaatasin üle 27. juunil tehtud saksa emade idupered. Ühel olid aseema kupud sees. No ju siis ei sobinud, selle ema eest välja käidud raha on mul targem lihtsalt ära unustada. Teine ema munes. Vaatasin hauet … ja tekkis küsimus: on see haue siis millegipoolest parem või halvem kui teistel emadel? Haudmepilt ei olnud esmapilgul midagi revolutsioonilist. Ja järgmine mõte: äkki ma ei peaks kahtlema oma perede tubliduses? Äkki ma hinnastan oma emasid valesti? Ja kas üldse on vaja välismaalt emasid tellida – on olnud juhuseid, kus enam-vähem ok emasid on alla 5% kogu tellimusest … Mis tähendab, et kõige soodsam ökonoomne tarbeema ei ole alati parim lahendus.
Aga ma veel ei anna hinnangut – saksa proua ju ikkagi alles äsja saabus, pidi taluma postitranspordi ebamugavusi ja ilmad olid ka väsitavalt kuumad.
Silm jäi pidama saksa ema pere kaanetamisstiilil. Tundus huvitav. Vaadake ise:
Kumerad kaaned, sümmeetrilised lohud ümber – kannukaaned nagu lilleõied.
Võrdluseks minu saareema pere kaanetatud haue.
Tõsi, saksa emal on tumedam kärg ja teadupärast jääb iga haudmega kannus ruumi vähemaks – seegi võib olla põhjus, miks tumedal kärjel kaaned ülespoole punnitavad. Kuigi see pole reegel! Näiteks siin:
Ja saksa proua tumedamal kärjel on kaaned ka paksemad. Aga olgu põhjus mistahes, kärjekaanetamise stiil on igatahes erinev – ühed nupsulised, teine sametised.
Veel kaanemustrite stiilinäiteid: ümarad ühtlased nupsud.
Juuli alguses saabusid Saksamaalt tellitud kitsamad söödanõud paarumistarule. Miks mul neid vaja on? Sest Apideal on orginaalis üsna lai söödanõu ja raame mahub sinna kõrvale kolm. Aga vaatasin, et on olemas ka kitsam söödanõu, mis annab võimaluse mahutada paarumistarusse ka neljas raam.
Näiteks nii: kolm originaali ja üks lisaraam + kitsam söödanõu.
Teadupärast on paarumistaru pisike ja kui on korjet ja piisavalt mesilasi, siis võib emal jääda vähe ruumi munemiseks. Ma pole kuulnud, et keegi meil nii teeks – lisaks neljanda raami -, aga ma katsetan. Ja katsetust aitab läbi viia toosama nupsulist hauet tegev saksa proua, teda tahan jõuda veel sel suvel vageldada.
Sel pildil on näha, miks on neljas raam Apidea paarumistarus vajalik – kolmega on taru ülerahvastatud.
Ka eelmises postituses kirjeldasin üht katsetust – tegin 20.06 kahte viieraamilisse kõrvuti korpusse idupered, et näha, kuidas kasvab kahe emaga pere. 27.06 panin sinna teise korpuse peale, 12.07 vajasid nad kolmandat korpust. Piilusin teisele korrusele sisse ka – areng on olnud vinge.
Nagu ridaelamuboksid: kummaski boksis tegutseb oma ema. Lennuavad on eri suundades.
Teise korruse ilus haue. Ja näe – siingi kaanetamise stiil omamoodi 🙂
Viimased laiendamised said juuli esimese nädalaga tehtud ja ilusat ilma lubab veel.
Ja kõik tüdrukud on olnud väga tublid.
Esiteks on tublid – ja väga korralikud – olnud mesilastüdrukud.
Teiseks on tublid – ja väga pontsakad – olnud mesilasemad. Näiteks see siin, tänavu Naissaarel paarunu.
Kolmandaks on tublid – ja väga töökad – olnud praktikanditüdrukud. Kristi, kes on eriti teadmishimuline, …
… ja Ingrid, kes julgeb mesilasele pai teha.
Enne kui otsad selleks korraks kokku tõmban, räägin loo sellest, kuidas mesi veab mesiniku mesilasteni, ole sa kus tahes. Et siis: läksin hommikul Jõelähtme jäätmejaama ehitusest jäänud penotükke ära viima. Kaubiku uksest paistsid vastuvõtjale silma mõned meepurgid ja kui peno oli üle antud, küsis ta: “Kas sa mesilastest ka midagi tead?” Noh, natuke midagi tean. Selle peale paluti mind prügila serva, kus männi küljes mugaval kõrgusel rippus sülem. Et oli eile tulnud ja nad ei oska nendega midagi peale hakata. Juhuslikult olid kombekas ja veeprits mul autos, sobiva kasti otsis muhe jäätmejaama-tüüp ja paar minutit hiljem sõitsin mesilastega jäätmejaama väravast välja.
Tore algus nädalale ja oli rõõm abiks olla. Aitäh, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS!
Sülem Jõelähtme jäätmejaamas, poolteist meetrit maapinnast.
