Mai lõpus algas meil emadekasvatus, esimesed vageldamised tegime praktikantidega 18. ja 21. mail. Nüüd on mesilasemad koorunud ja mesilastega täidetud paarumistarudesse antud. Mõni on küsinud, kuidas ma paarumistarusid mesilastega täidan. Read more

Looduses on toimunud heas mõttes plahvatus: alles mõni nädal tagasi, 23. aprillil, oli meil 20+ cm lund, nüüd aga on kollased võililleväljad, terve nädala on soojakraade olnud 25 kanti ja järgmiseks kümneks päevaks lubab sama. Vaher on õitsemise lõpetanud, täna vaatasin, et tamm on hakanud kergelt rohetama, õunapuud hakkasid õitsema laupäeval, 18. mail – seega nüüd on loodus tavapärasest ees, sest eelnevatel aastatel on nad hakanud õitsema 20., isegi 24. mail. Read more

Uisapäisa ei tasu mesilas tegutseda, eriti kui ilm on tujukas. Kuigi mai on tavapäraselt hoogsa laiendamise kuu, siis tänavu saab mai alguses mõnd peret küll laiendada, teist aga tuleb hoopis koondada. Selleks peab olema pilt selge ja enne mõeldud, siis tehtud. Read more

Pidasimegi selle viimase aprillikuu nädala vastu ja lõpuks ometi ka meie kandis hea lennuilm, mesilased pääsesid korjele ja õhk oli mõnusat suminat täis. Ilus! Read more

Maa Elu küsis eelmise postituse peale, kas sel kevadel on lootust pajumett saada. Vastus ilmus 26. aprillil siin ja kleebin sama teksti siia ka. Read more

Loodusega pole mõtet võidelda, aga tähelepanekuid ikka teha võib. Kui tavapäraselt saavad mesilased aprilli keskel juba pajukorjele, siis sel aastal on nii, et meie kandis mõned pajud praeguseks, st aprilli lõpuks, küll õitsevad, aga ilmad on liiga külmad, et päikeselapsed saaksid korjele lennata. Samas oli kuulda, et Valga- ja Võrumaal olid aprillialguse soojalaines sündinud koguni nektaritoomise aprillikuised rekordpäevad. Pajusid kasvab Eestis 22 liiki ja temperatuurid on piirkonniti erinevad. Meie piirkonnas näitas ilmavana eelmisel nädalal veel kümnekonnaks päevaks lund ja lörtsi. Read more

Mesilas läheb tempo aina kiiremaks. Aprilli algus on viimane aeg veel teiste mesinikega näost näkku kohtuda ja ennast täiendada. Kahju, et sel laupäeval sattusid kaks üritust kokku – oli nii Mesinike Liidu teabepäev Türil kui meejookide valmistamise õpituba meetootjatele Olustveres. Joogid meelitasid vastupandamatu jõuga enda poole – aga olgem ausad, ma poleks kuhugi jõudnud, kui mu mesilasse ei oleks nädalavahetuseks abiks jäänud asjalikke Olustvere praktikante. Read more

Tänavu on mitme mesinikuga rääkides kuulda olnud, et perede söödatarvidus olnud keskmisest suurem. Ka meie mesilas on see nii. Eriti kehvasti on talvitunud väikesed pered. Tegin eelmisel sügisel katse tuua üle talve need mesilasemad, keda ma suve jooksul ära vahetada ei jõudnud – panin nad iduperedes talvituma, kahel korpusel, 4 + 4 Farrari raami üksteise peal. Nüüd on katse tulemus käes – taolisel neljaraamilisel on talvitumine kehv. Järelikult peab varuema pered sügiseks nii suureks saama, et saab nad talveks suuremasse korpusse tõsta. Juba 6-raamilisel (st 6 + 6 Farrari raami) on suurem tõenäosus ellu jääda. Kõige parem on talvitumine 10raamilises peres, st 10 +10 Farrari raamil. Read more

Kui eelmisel kevadel vahetasin põhju 25. märtsist 3. aprillini, siis sel aastal olen varasem. Põhjavahetus algas meil 16. märtsil. Ühelt poolt on see seotud ilmaga – korpustarude põhjavahetuseks eelistangi sellist temperatuuri, nagu laupäeval oli: 4–5 kraadi. Siis ei lenda mesilased veel välja, püsivad kärgedel. Kui vahetamine jääb soojema peale, on mesilased juba põhja peal, et ise sodi välja vedada. Read more

Tänavu on meie mesila avastanud nugised. Tarusid on lõhutud mitmes grupis. Panen tähele, et looduses tehakse koostööd: kõigepeal toksib rähn taru külgedesse augud – sinna käeõnarustesse, kus sein kõige õhem -, siis närivad hiired augu suuremaks ning seejärel tulevad nugised ja teevad august ukse, millest mahub sisse ronima. Ilmselt on siin olulised ka lõhnad, mis rähni raiutud aukudest kutsuvalt välja pääsevad. Lõhnab toidu järele! Read more