Oktoobri alguseks olid mesilas tööd sealmaal, et mesinik võis kostüümi varna riputada ja võtta kolm päeva puhkust. Sõitsin sinna, kuhu viivad kõik teed. Rooma.

Mis on Roomas head? Esiteks on Eestist saabunud turist täiesti teises keskkonnas, teiseks oli oktoobrialguse ilm veel ilusam kui kodumaal ja kolmandaks on Roomas mõnus klaashoonete-vaba kesklinn, kus austavat suhtumist ajaloosse igal sammul näha. Tõsi, parasjagu käis linnas ridamisi remonttöid, et olla valmis 2025. aastaks ehk katoliku kiriku juubeliaastaks, aga tühja sellest, eks oli omamoodi põnev näha ka taoliste tööde korraldust.

Reis oli lühike, aga aeglane! Alustuseks jäi lennuk kolm tundi hiljaks ja kui Roomast Veronasse sõitma hakkasime, jäi rong kah oma kolm tundi hiljaks. Jällegi – mis sellest, jäigi aega ringi vahtida ja tähelepanekuid teha. Näiteks et kõikjal, ka kaubanduskeskustes on koeri hästi palju. Ja et hinnad on naljakalt odavad. Ja et Roomas on väljas süüa odavam kui Tallinnas.

Colosseum. Koht, kuhu viivad kõikide Rooma külaliste teed.

Rooma foorum. Linna kunagine keskpunkt ja turuplats, praegu turistide must-see nr 2. 

Piazza Navona oma kuulsate purskkaevudega. Siin Fontana del Moro, delfiiniga võitleva mauri kujuga purskkaev; praegu remondis ja ohutusaedadega piiratud, aga piiluda ikka sai.

Meie ööbimiskoht Roomas: Deseo Home.

Hotellist antud kaardile olid märgitud kõik Rooma turismi-hittkohad. Need saab päevaga läbi käia.

Kuulus Fontana di Trevi – purskkaev, kuhu peab viskama mündi, kui tahad kunagi Rooma tagasi tulla.

Ja kiirus 246 km/tunnis on nüüd ka järele proovitud. Selleks pidime kolm tundi elektrikatkestuse tõttu hilinevat rongi ootama, aga vähemalt on nüüd teada, kuidas hakkab tunduma Rail Baltic, kus rongide max kiiruseks lubatakse 249 km/h.

Veronasse!

Mesilatöödest ka. Tüdrukud-praktikandid on olnud koolis ja pärast reisi olin ma haige, nii et väga palju teinud ei ole. Korjasin viimaseid söödanõusid maha. Vurritatud suiraraamid viisin kodu juurde gruppi limpsimiseks, et mesilased suira viimasest, vurritamisest sisse jäänud meest ära puhastaksid. Korpused panin grupist veidi eemale, kus neid mugav autost välja ja pärast autosse tagasi tõsta.

.

Korpustes on suiraraamid, et mesilased need meest puhtaks limpsiksid.

Jah, vahest pole see kõige parem meetod, kuna võib õhutada röövimist, aga kui ma suirakorpused perele peale paneksin, siis tekib oht, et ema läheb üles munema. Eriti kui on korjet. Ja siis võivad nad sinna nektarit hoopis juurde tassida.  Praegu ilmad soojad – isegi 14 kraadi on näidanud, mesilased lendavad ja loodetavasti viivad mee neist suirakorpustest ruttu tarudesse.

Söödanõusid ära korjates avastasin ühe kuueraamilise pere, kes oli tümoolilapi lennuavast välja lükanud. Juba nad olid selle lapi kuidagi raamide alla saanud, juba tarust välja sikutanud. Võõrad objektid viiakse tarust välja – tubli hügieeniline käitumine!

Prügi kodust välja! Leia kollane tümoolilapp all paremal.

„Karugruppide“ pered on kodu juurde toodud. Siia jäävad nad terveks talveks.

Söödanõud on maha võetud, pered ootavad hilissügist ravi.

Siin on kõik hästi – mesilased katavad ilusasti kärjetänavaid.

Tüdrukud võtsid söödanõusid maha, pesid ja desosid neid. Enely korjas tublilt ka kõik paarumistarud kokku ja tüdrukud komplekteerisid neist veel ühe pere juurde.

Paarumistarude kokkupanek. Aitäh, tublid tüdrukud!