Seekord panen lugeja rõõmuks kirja rea apse ja möödaminekuid – mesinikul võib juhtuda igasugust, naiivne oleks arvata, et mesindus on lihtsalt üks magus ala, ainult limpsi mett ja kuula suminat. Eriti palju võib viltu minna augustis, mil on kiire aeg ja kõike ei jõua teha või ei hoia mesiniku pea korraga kõike meeles. Ja ma ei kommenteeri, kas midagi siia kirja saanust on ka meie mesilas juhtunud!

Mesinik näeb, et pere on hääbumas, aga ei võta sellega midagi ette. Ei turguta, ei korista ära. Ütleme, 20.07 vaatab, et kaks raami hauet ja ema ei mune, 29.07 näeb, et pere on surnud ja kui 14.08 taru koristama tuleb, on ise ka hämmingus, nähes, et taru on juba täiega üle võetud. Kaks nädalat ja taru on vahakoid täis!

Kahe nädalaga on vahakoi kärjed ära söönud ja kogu taru on Galleria mellonella vaklu täis.

Vaatepilt on – ütleme, et häiriv, eks. Mis muud, kui mesinik koristab nüüd lõpuks kõik ära: nukud, kestad, vahajäänused topib kotti, koti kinni ja tulle, taru ja raamiliistud kaabib ja põletab kohapeal leeklambiga üle ja tõstab auto peale. Kui mesinik on algaja, saab ta hea kogemuse, miks ei ole hea jätta mesilasteta koristamata taru loodusesse.

Mesinik on mesilastele süüa andnud. Aga ta ei ole piisavalt tähelepanelik, et üle kontrollida, kas tarukatuse all olev isolatsiooniplaat on ikka söödanõu servadega korralikult kohakuti. Ja ei näe ta ka seda, et plaadil on üks nurk murdunud. Loomulikult saab sellest alguse röövimine ja kui mesinik järgmise ringiga taru juurde jõuab, ootab teda ees kurb vaatepilt.

 Selles söödanõus toimus röövimine ja palju mesilasi uppus siirupis.

Mesinik on jälle mesilastele süüa andnud. Seekord vaatas ta nurgad üle, kuid ei pannud tähele, et penoplast sisemise pleksikaane taga on miskipärast deformeerunud. Ka sealt pääsesid mesilased söödanõusse sisse ja said hukka.

• Mesinik annab taas mesilastele süüa. Kahjuks ei tule talle meelde kontrollida, kas pleksiklaas on ikka lõpuni alla tõmmatud, ja hulk mesilasi upub jälle ära.
• Mesinik annab ikka jälle mesilastele süüa. Laseb autos olevast kanistrist söödanõudesse siirupit, siis paneb vooliku käest ja hakkab söödanõudele plaate ja katuseid peale tõstma. Kui grupile ringi peale saab, märkab, et kraani pole ta kinni keeranud ja 150  liitrit siirupit on maas olevasse lohku juba väikese sillerdava siirupijärve moodustanud.
• Mesinik läheb emasid vahetama, võtab suitsiku kaasa ja vahetab emad tublisti ära, aga samal ajal õnnestub tal mingil moel süüdata suitsikuga söödanõu ja põletada auk sisse katusele.
  

  ---

Aga nüüd fotoreportaaž sellest, mida meie Mesikumas viimastel augustikuu nädalatel tegime. Lühidalt: mesi on võetud, kõik pered on ühe korra söödetud ja ühe korra ravitud.

Praktikant Helen tangib siirupit söödanõusse. 

Praktikant Enely võttis noorema venna mesilasse kaasa. Koos tegid nad pika päeva, võtsid mett ja olid väga tublid.

15 l söödanõu siirupiga. 1. ringil andsime peredele 13-14 liitrit ehk nii palju kui söödanõusse mahtus.

Kuna väljas on veel korjet, andsin sööta nii palju, kui söödanõusse mahtus, et peredel ei oleks ruumi muud manti tarru vedada ja kõik peaksid tegelema sööda ümbertöötlemisega. Ja et ma hilja peale ei jääks. Söötmine tuleb lõpetada enne, kui öised temperatuurid langevad alla +5 kraadi.

Sel aastal panin söödale ka veidi tümooli sisse. Katsetasin, varem pole midagi lisaks pannud. Üks tähelepanek on – vähemalt pole herilased siirupitünne rünnanud nagu tavaliselt. Muidugi võib põhjus olla ka selles, et neil on veel loodusest meelepärast võtta.

Tänavu on mul veel üks uuendus: kui varem tegin siirupi valmis ja vedasin laiali ämbritega, siis nüüd on mul autos 600 l mahuti ja vean sellega. Seda 1000-liitrist, millega siirupit segame, autosse ju ei pane, pole mugav ja sellise koormaga vihmasel ajal igale metsateele ei keera. Nüüd segan endiselt selles 1000-liitrises IBC-konteineris – 400 l vett ja 600 kg suhkrut, kokku saan ca 750 l siirupit – ja enamiku sellest pumpan 600-liitrisesse mahutisse, mis on auto peal. Ei mingeid ämbreid, saan autoga ka mudastele teedele keerata ja söötma minnes jätan järgmise partii koju tiksuma – kui tagasi jõuan, on uus siirup valmis.

Siirupi segamine: mahuti 1000 l.

Siirupi laialivedu: mahuti 600 l.

Ja nii nad siis söövad seal pleksiklaasi taga.

Siia tuleb juurde anda, siirupit on veel vaid põhja peal.

Muide, meie mesilas kontrollib mesinik pleksiklaasid kenasti üle, enne kui sinna midagi sisse valama hakkab. Näiteks on osad söödanõud kahe pleksiklaasiga, siirupi surve võib need irvakile suruda ja mesilased muidugi poevad sellest praost siis läbi söödanõusse. Väike riba maalriteipi aitab seda vajumist ära hoida. Mis veel hea – selle söödanõu kasutamise teevad mugavaks sisekülgedele tõmmatud mõõtekriipsud: lühem tähistab kogust 5 l ja pikem 10 l.

Söötmisega koos käib lestatõrje. Esimene ring sipelghappega, teine ring tümooliga. Kahe farrariga tarul läheb teise korpuse peale sipelghappelapp, siis krae ja selle peale söödanõu.

Ilma kraeta pressiks söödanõu sipelghappelapi peale ja hape voolaks lapist välja.

Kuueraamilised tarud said lestatõrjeks tümoolipadja.

Ja meil on sügisene klassika, nagu augustis ikka: koondatud pered ei mahu tarru ära ja katavad kodu seinad.

Tarul on habe ees.

Ka paarumistarud on rahvarohked – neist tuleb mul ema välja võtta, sest siin pole enam kohta, kuhu muneda.

See rähn pole päris: maketid panin üles talvelõpul, kui rähnid mu mesila avastanud olid. Rähn olevat territoriaalne tegelane, kes liigikaaslase haldusalale ei tule – aga selgus, et rähnile tema pildid isegi meeldisid.  

Minu mesila kõige toredamas ja töökamas peres tegutseb ema, kes muneb juba neljandat hooaega. See ema on Daniililt saadud ja siiani ülitubli. Tema on kahe täpiga – sellise värvikomboga emasid mul rohkem ei ole, hea kerge ära tunda. Sel suvel on mesilased hakanud aru saama, et nende ema munemise võime hakkab hääbuma, ja tegid tema kõrvale uue ema. Aga vana ema on peres endiselt alles – need ema ja tütar munevad sõbralikult koos.

Supertubli ema ja tema sõbralik tütar.

Pered söövad. Mesi on võetud, söötmine ja lestatõrje käib.

Idüll, eks, nii ilusti söövad? Aga augustiöödes on igasuguseid asju (ja tegelasi). Näiteks salvestas ööl vastu 30ndat rajakaamera ühes mu grupis öise külalise.

Hommikul oli pilt selline:

Ja kui mesilapäevikut sirvisin, leidsin eelmise aasta 29. augustist samast kohast, samast grupist sissekande: “Öösel oli karu käinud.”

Seltsimehed mesinikud, olgem siis tähelepanelikud, augustis juhtub igasugust!